Muuseum

A. Laikmaa oli looduse ja metsa rüpes kasvanud ja 1920ndatel aastatel asus vanameister Haapsalu lähedale Taeblasse omale talu ehitama. 1932 sulges Laikmaa ateljeekooli Tallinnas ja kolis Taeblasse, kus tema ideaalide väljendusena oli valminud Eestis ainulaadne rahvusromantilises stiilis tõeline kunstniku maja. Päris valmis see talu ei saanudki, sest Laikmaa suri 19. novembril 1942 ja maeti tema enda poolt rajatud 7 ha suurusesse parki.

Kunstniku majamuuseum avati 1960 ja see on Läänemaa Muuseumi (asutatud 1929) filiaal. Muuseas, just Laikmaa oli esimene energiline vanavara annetaja tolleaegsele Läänemaa Muuseumile.

Elu- ja suvemaja

Kunstniku elumajja on paigutatud muuseumi ekspositsioon, mis valgustab kunstniku tegevuse mitmeid tahke. Vitriinides ja tubades on välja pandud kunstniku töövahendid ja tarbeesemed. Säilitatud on tema tagasihoidlik ja lihtne mööbel. Majamuuseumi esimesel korrusel on kunstniku elukäiku tutvustav väljapanek, söögituba ja tütre mälestustuba. Ülemisele korrusele jäävad ateljee, töö- ja magamistuba koos isiklike esemete ja etnograafilise vanavaraga. Siin asuvad ka Laikmaa originaaltööd, lisaks taieseid tema õpilastelt.

Elumaja taga asub väike savist suvemaja (1923), mida Laikmaa ise nimetas humoorikalt Minu Tusculum. Suvemaja ehitati pargis oleva saviaugu lähedale seetõttu, et elumaja ehitamine kulges aeglaselt. Kahe toa ja köögiga majake on väga kõrge kelba ja rookatusega. Pealiskaudsel vaatamisel tundub, et ehitis on ümarpalkidest, kuid tegelikult on hoone savist ja ainult väljast kaetud palke imiteerivate pinnalaudadega.

Park

Pärast suvemaja valmimist 1923 hakkas Laikmaa veetma siin oma suvesid. Koos oma vanemate õpilastega, kellel ta võimaldas suve maal veeta, alustas ta pargi rajamist. Ta kujundas suvepraktikal olevate õpilastega osa oma maast järk-järgult kauniks puiesteedega pargiks. Eesmärgiks oli loodusliku metsapargi rajamine ning seetõttu on kasutatud ka mitmeid erinevaid puuliike.

Maja juurest viivad kaks kasealleed - üks metsa ja teine suvemaja juurde. Kadakapuiestee aga kulgeb kunstniku kalmule, mis asub kuuskedest ümbritsetud künkal. 1956 püstitati hauale graniidist sammas kunstniku bareljeefiga, autoriks Juhan Raudsepp.

Mõnikümmend meetrit enne hauasammast asub keset kitsast kuuskedega ääristatud alleed - nagu värav viimasele puhkepaigale - kaheharuline pärn.

Pargis on üle 250 taime- ja puuliigi. Pargis on säilinud kunstniku istutatud puid ja teda külastanud Eesti kirjanikele pühendatud üheksa nimelist tamme:

1. Gustav Suitsule pühendatud tamm;
2. Marie Underile ja Arthur Adsonile pühendatud kaheharuline tamm;
3. Hermann Hallistele ja tema abikaasa Erikale pühendatud kaheharuline tamm;
4. Marie Underi tütrele Dagyle pühendatud tamm;
5. Marie Underi tütrele Eddale pühendatud tamm;
6. Friedebert Tuglasele ja tema abikaasa Elole pühendatud suur kaheharuline tamm;
7. Aino Tammele pühendatud tamm;
8. Aino Kaldale pühendatud tamm;
9. Anna Haavale pühendatud tamm.

Kirjanikud Marie Under, Friedebert Tuglas, Gustav Suits jt olid Laikmaa sagedased külalised. Väikeses suvemajas saab korraldada kunsti- ja käsitöömüüki. Pargis peetakse mitmesuguseid üritusi. Külalistele võiks see olla parimaks väljasõidu- paigaks.